Hariduse üldeesmärk:
Põhirõhk oli füüsilisel
kasvatusel, mis pidi andma riigile kaitsja. Oluline oli saada elanikkond alluma
käskudele ja reeglitele ning olema distsiplineeritud.
Hariduse korraldus:
Kool algas 7. eluaastal
ning siis paigutati lapsed elama perekondadest eemale – õppima ja elama
riiklikesse kasvatusasutustesse. Nii oldi kindlad, et kasvavad sarnased
spartalased, kelle mõttemailm ning füüsis on kooskõlas riikliku nägemusega.
Hariduse said nii poisid kui ka tüdrukud.
· Poiste kasvatus:
Õpetuse märksõnadeks võib
pidada distsipliini, kiitust ja karistust. Poistest pidid saama vaprad, julged
ja surmapõlglikud sõdalased. Hariduse põhirõhk oli füüsilisel kasvatusel, mille
sisu oli kreeka viievõistlus, mis koosnes maadlusest, jooksust, kaugushüppest,
kettaheitest ja odaviskest. Kuigi kehalised võimed ja oskused olid esmatähtsad,
õpiti veidi ka arvutamist, lugemist ja kirjutamist, kuid see oli selgelt
teisejärguline. Tänu sellele, et spordivõistlused toimusid muusika saatel,
õpetati koolides veidi ka muusikat, näiteks flöödimängu. Spartalikus
õppeasutuses olid karmid reeglid ja ranged karistused, nõuti täielikku
kuulekust. Harjuti taluma nälga, janu ja valu. Kasvatusasutust juhtis kõrge
ametnik – paidonomos. 18-aastaselt said noormeestest täieõiguslikud
täiskasvanud, kes saadeti paariaastasele sõjalisele väljaõppele.
· Tüdrukute kasvatus:
Ka tüdrukutele olid
riiklikud õppeasutused – agelai – kus õpetati võimlemist ja muusikat.
Tüdrukud said ka lastekasvatusalase õpetuse ning neid õpetati olema uhke
lahingus langenud isa, venna või poja üle. Tüdrukud võisid abieluni vabalt
poiste seltskonnas viibida, kuid pärast abiellumist jäid naised kodukeskseks.
Õpetaja:
Spartalaste õpetaja pidi
olema autoriteet, õpilased pidid temale alluma ning teda austama. Samuti pidi
õpetaja olema tugev inimene ka vaimselt, kuna poisse karistati füüsilise
vägivallaga, kui inimene on aga nõrk, siis mõjutavad sellised asjad inimese
vaimset tervist. Kasvatusasutust juhtis kôrge ametnik - paidonomos.
Positiivset hariduses:
Õpetati nii poisse kui ka
tüdrukuid.
Õpetati olema uhke,
tundma uhkust, lapsed tahtsid enda vanematele rõõmu valmistada ja vanemad
oskasid sellele reageerida.
Õpetajad ja vanemad olid
autoriteedid, austati endast vanemaid.
Negatiivset hariduses:
Liiga suur rõhk
kehalisel, st ülejäänud õpingutele ei pööratud üldse tähelepanu.
Liiga palju karistamist
ja liiga suur osa „piitsal“, vähe „präänikut“.
Karistused liiga julmad
ning mitme näite põhjal lõppesid surmaga.
Liiga suur võim
õpetajatel.
Sparta haridussüsteemis oli
põhirõhk füüsisel.
Ka siis olid klassiruumid sarnase
ehitusega nagu tänapäeval.
Kasutatatud
materjalid:
Kõiv, M.,
Mäesalu, A., Piirimäe, K., & Tänava, M. (1998.) Vanad Idamaad, Vana-Kreeka
ja Vana-Rooma. Tallinn: Koolibri
Loizides,
A. (2012.) The Spartan Education. Külastatud aadressil: https://www.ancient.eu/article/342/the-spartan-education/
Tilk, M. (2003.) Kasvatus
eri kultuurides 1. Tallinn: M. Tilk.
Comments
Post a Comment