Sparta kooliharidus

Hariduse üldeesmärk:

Põhirõhk oli füüsilisel kasvatusel, mis pidi andma riigile kaitsja. Oluline oli saada elanikkond alluma käskudele ja reeglitele ning olema distsiplineeritud.

Hariduse korraldus:

Kool algas 7. eluaastal ning siis paigutati lapsed elama perekondadest eemale – õppima ja elama riiklikesse kasvatusasutustesse. Nii oldi kindlad, et kasvavad sarnased spartalased, kelle mõttemailm ning füüsis on kooskõlas riikliku nägemusega. Hariduse said nii poisid kui ka tüdrukud.

·        Poiste kasvatus:

Õpetuse märksõnadeks võib pidada distsipliini, kiitust ja karistust. Poistest pidid saama vaprad, julged ja surmapõlglikud sõdalased. Hariduse põhirõhk oli füüsilisel kasvatusel, mille sisu oli kreeka viievõistlus, mis koosnes maadlusest, jooksust, kaugushüppest, kettaheitest ja odaviskest. Kuigi kehalised võimed ja oskused olid esmatähtsad, õpiti veidi ka arvutamist, lugemist ja kirjutamist, kuid see oli selgelt teisejärguline. Tänu sellele, et spordivõistlused toimusid muusika saatel, õpetati koolides veidi ka muusikat, näiteks flöödimängu. Spartalikus õppeasutuses olid karmid reeglid ja ranged karistused, nõuti täielikku kuulekust. Harjuti taluma nälga, janu ja valu. Kasvatusasutust juhtis kõrge ametnik – paidonomos. 18-aastaselt said noormeestest täieõiguslikud täiskasvanud, kes saadeti paariaastasele sõjalisele väljaõppele.

·       Tüdrukute kasvatus:

Ka tüdrukutele olid riiklikud õppeasutused – agelai – kus õpetati võimlemist ja muusikat. Tüdrukud said ka lastekasvatusalase õpetuse ning neid õpetati olema uhke lahingus langenud isa, venna või poja üle. Tüdrukud võisid abieluni vabalt poiste seltskonnas viibida, kuid pärast abiellumist jäid naised kodukeskseks.

Õpetaja:

Spartalaste õpetaja pidi olema autoriteet, õpilased pidid temale alluma ning teda austama. Samuti pidi õpetaja olema tugev inimene ka vaimselt, kuna poisse karistati füüsilise vägivallaga, kui inimene on aga nõrk, siis mõjutavad sellised asjad inimese vaimset tervist. Kasvatusasutust juhtis kôrge ametnik - paidonomos.

Positiivset hariduses:

Õpetati nii poisse kui ka tüdrukuid.

Õpetati olema uhke, tundma uhkust, lapsed tahtsid enda vanematele rõõmu valmistada ja vanemad oskasid sellele reageerida.

Õpetajad ja vanemad olid autoriteedid, austati endast vanemaid.

Negatiivset hariduses:

Liiga suur rõhk kehalisel, st ülejäänud õpingutele ei pööratud üldse tähelepanu.

Liiga palju karistamist ja liiga suur osa „piitsal“, vähe „präänikut“.

Karistused liiga julmad ning mitme näite põhjal lõppesid surmaga.

Liiga suur võim õpetajatel.

Sparta haridussüsteemis oli põhirõhk füüsisel.

Ka siis olid klassiruumid sarnase ehitusega nagu tänapäeval.

Kasutatatud materjalid:

Kõiv, M., Mäesalu, A., Piirimäe, K., & Tänava, M. (1998.) Vanad Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Tallinn: Koolibri

Loizides, A. (2012.) The Spartan Education. Külastatud aadressil: https://www.ancient.eu/article/342/the-spartan-education/

Tilk, M. (2003.) Kasvatus eri kultuurides 1. Tallinn: M. Tilk.