Ateena
koolihariduse eesmärk oli tagada üheaegselt füüsiline ja vaimne areng. Kasvatuse
lõppeesmärk oli saada klassikalise keha ja vaimu tasakaal ehk kalokagathia: inimlik täiuslikkus, inimese sisemine ja välise ilu kooslus. Kasvatus oli
agonaalse iseloomuga ehk võituslik.
- Kooliastmed:
- Kodune kasvatus: kuni 7a
- Palestra (Muusade kool): 7-16a
- Gümnasion: 16-18a
- Efeebiteenistus: 18-20a
Kuidas
ja mida õpetati?
Kuni
seitsme aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all.
Kasvatusvahenditena kasutati selgitamist ja ettenäitamist kui ka karistamist,
sh kehalist karistamist. Kreeka poiss hakkas juba seitsmeaastaselt õppima
relvakäsitlust, muusikat ja tantsu. Ateenas õpetati ainult poisse. Õpetamise
programm sisaldas intellektuaalset, muusikalist ja füüsilist kasvatust. Kreeka
poisid pidid läbima õpetuse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures.
Grammatist õpetas lastele lugemist ja kirjutamist ning andis edasi aritmeetika
põhialused. Lapsed kirjutasid terava pulgaga vahaga kaetud puutahvlikestele.
Kitarrist õpetas poistele kitaral või lüüral mängimise oskust, deklameerimist,
laulmist, esinemisjulgust , õiget rühti ja liikumist. Pedotriib õpetas poisse
palestras ja gümnaseionis, treenis neid jooksus, hüpetes, rusikavõitluses,
maadluses, oda- ja kettaheites. 18-aastaselt asusid kõik noormehed
efteebiteenistusse, kus said sõjalise väljaõppe.
Välja
kujunes kasvatuse süsteem paideia, mis kujundas tervikliku igakülgselt arenenud
inimese.
Õppetöö
toimus tavaliselt dialoogi vormist, kus õpetaja ja õpilane omavahel väitlesid
ja püüdsid jõuda tõeni. Õppetööd viidi läbi spordiväljaku sammaskäigus või
parkides ning õpetajate kodudes.
Tüdrukute
haridus
Naine
oli aniitkajal mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Tal oli kaks
võimalikku rolli: abielunaine või hetäär. Abielunaisena pidi ta sünnitama lapsi
ja hoolitsema majapidamise eest. Hetäärid võisid saada meestega võrdse hariduse
ning olid kohustatud neid lõbustama oma hoolitsetud ilu, graatsia, laulu,
luuletamise ja võrdväärse suhtlemisoskusega nii kõnes kui kirjas.
Õpetajad
Ateenas
oli haridus tasuline ning koolid olid õpetaja eraalgatusel. Õpetaja pidi aitama
õpilastel teha vahet hea ja halva vahel, et nad oskaksid valida õige tee.
Ateen
esimeseks filosoofideks-õpetajateks peetakse Sokratest ja sofiste. Sokraatiline
õpetusmeetod on suunavate küsimuste kaudu tõe selgitamine. Sofistid rääkisid
auditooriumi ees loenguvormis. Filosoofia õpetajana oli kuulsaim Platon. Tema
arvates oli tähtis alustada õpingutega varases nooruses. Kasvatus peab toimuma
järk-järgult, juhatades õpilase ideede maailma. Õpetaja pidi olema suurte
teadmistega ja elukogemustega, kes on ideede maailmale lähedal.
Kasutatud
kirjandus:
Tilk,
M. (2003.) Kasvatus eri kultuurides 1. Tallinn: M. Tilk.
Comments
Post a Comment