Ateena kooliharidus

Ateena koolihariduse eesmärk oli tagada üheaegselt füüsiline ja vaimne areng. Kasvatuse lõppeesmärk oli saada klassikalise keha ja vaimu tasakaal ehk kalokagathia: inimlik täiuslikkus, inimese sisemine ja välise ilu kooslus. Kasvatus oli agonaalse iseloomuga ehk võituslik. 

• Kooliastmed:

1. Kodune kasvatus: kuni 7a
2. Palestra (Muusade kool): 7-16a
3. Gümnasion: 16-18a
4. Efeebiteenistus: 18-20a

Kuidas ja mida õpetati?

Kuni seitsme aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Kasvatusvahenditena kasutati selgitamist ja ettenäitamist kui ka karistamist, sh kehalist karistamist. Kreeka poiss hakkas juba seitsmeaastaselt õppima relvakäsitlust, muusikat ja tantsu. Ateenas õpetati ainult poisse. Õpetamise programm sisaldas intellektuaalset, muusikalist ja füüsilist kasvatust. Kreeka poisid pidid läbima õpetuse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Grammatist õpetas lastele lugemist ja kirjutamist ning andis edasi aritmeetika põhialused. Lapsed kirjutasid terava pulgaga vahaga kaetud puutahvlikestele. Kitarrist õpetas poistele kitaral või lüüral mängimise oskust, deklameerimist, laulmist, esinemisjulgust , õiget rühti ja liikumist. Pedotriib õpetas poisse palestras ja gümnaseionis, treenis neid jooksus, hüpetes, rusikavõitluses, maadluses, oda- ja kettaheites. 18-aastaselt asusid kõik noormehed efteebiteenistusse, kus said sõjalise väljaõppe.

Välja kujunes kasvatuse süsteem paideia, mis kujundas tervikliku igakülgselt arenenud inimese. 

Õppetöö toimus tavaliselt dialoogi vormist, kus õpetaja ja õpilane omavahel väitlesid ja püüdsid jõuda tõeni. Õppetööd viidi läbi spordiväljaku sammaskäigus või parkides ning õpetajate kodudes. 

Tüdrukute haridus

Naine oli aniitkajal mehe võimu all ja pidi hoiduma tahaplaanile. Tal oli kaks võimalikku rolli: abielunaine või hetäär. Abielunaisena pidi ta sünnitama lapsi ja hoolitsema majapidamise eest. Hetäärid võisid saada meestega võrdse hariduse ning olid kohustatud neid lõbustama oma hoolitsetud ilu, graatsia, laulu, luuletamise ja võrdväärse suhtlemisoskusega nii kõnes kui kirjas. 

Õpetajad

Ateenas oli haridus tasuline ning koolid olid õpetaja eraalgatusel. Õpetaja pidi aitama õpilastel teha vahet hea ja halva vahel, et nad oskaksid valida õige tee. 

Ateen esimeseks filosoofideks-õpetajateks peetakse Sokratest ja sofiste. Sokraatiline õpetusmeetod on suunavate küsimuste kaudu tõe selgitamine. Sofistid rääkisid auditooriumi ees loenguvormis. Filosoofia õpetajana oli kuulsaim Platon. Tema arvates oli tähtis alustada õpingutega varases nooruses. Kasvatus peab toimuma järk-järgult, juhatades õpilase ideede maailma. Õpetaja pidi olema suurte teadmistega ja elukogemustega, kes on ideede maailmale lähedal. 

Kasutatud kirjandus:

Tilk, M. (2003.) Kasvatus eri kultuurides 1. Tallinn: M. Tilk.