Antiikharidus

Rooma - Head haridust nähti kui staatuse sümbolina ning ei mänginud rolli töö saamisel. Sparta - Spartas läksid tüdrukud sama mõttega kooli mis poisidki - saada sõdalasteks. Nende haridus polnud nii jõhker, kuid nad siiski suutsid maadelda, kakelda ning relva käsitseda. Usuti, et tugevad naised suudavad ilmale tuua tugevaid järglasi. Samuti pidid naised olema valmis linna kaitsma vaenlaste eest, kui mehed olid eemal. Kreeklased õpetasid tütreid kodus. Õpetati, kuidas olla hea ema ja perenaine. Vanemad arvasid, et nad hellitavad tütred ära, kui nad õpivad lugemise selgeks. Alusta vaatamist alates 2:38.

Ateena koolihariduse eesmärk oli tagada üheaegselt füüsiline ja vaimne areng. Kasvatuse lõppeesmärk oli saada klassikalise keha ja vaimu tasakaal ehk kalokagathia:  inimlik täiuslikkus, inimese sisemine ja välise ilu kooslus. Kasvatus oli agonaalse iseloomuga ehk võituslik.  Kooliastmed: Kodune kasvatus: kuni 7a Palestra (Muusade kool): 7-16a Gümnasion: 16-18a Efeebiteenistus: 18-20a Kuidas ja mida õpetati? Kuni seitsme aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Kasvatusvahenditena kasutati selgitamist ja ettenäitamist kui ka karistamist, sh kehalist karistamist. Kreeka poiss hakkas juba seitsmeaastaselt õppima relvakäsitlust, muusikat ja tantsu. Ateenas õpetati ainult poisse. Õpetamise programm sisaldas intellektuaalset, muusikalist ja füüsilist kasvatust. Kreeka poisid pidid läbima õpetuse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Grammatist õpetas lastele lugemist ja kirjutamist ning andis edasi aritmeetika põhialused. Lapsed kirjutasid terava pulg

Hariduse üldeesmärk: Põhirõhk oli füüsilisel kasvatusel, mis pidi andma riigile kaitsja. Oluline oli saada elanikkond alluma käskudele ja reeglitele ning olema distsiplineeritud. Hariduse korraldus: Kool algas 7. eluaastal ning siis paigutati lapsed elama perekondadest eemale – õppima ja elama riiklikesse kasvatusasutustesse. Nii oldi kindlad, et kasvavad sarnased spartalased, kelle mõttemailm ning füüsis on kooskõlas riikliku nägemusega. Hariduse said nii poisid kui ka tüdrukud. ·          Poiste kasvatus: Õpetuse märksõnadeks võib pidada distsipliini, kiitust ja karistust. Poistest pidid saama vaprad, julged ja surmapõlglikud sõdalased. Hariduse põhirõhk oli füüsilisel kasvatusel, mille sisu oli kreeka viievõistlus, mis koosnes maadlusest, jooksust, kaugushüppest, kettaheitest ja odaviskest. Kuigi kehalised võimed ja oskused olid esmatähtsad, õpiti veidi ka arvutamist, lugemist ja kirjutamist, kuid see oli selgelt teisejärguline. Tänu sellele, et spordivõistlused toimu

Hariduse eesmärk ja üldolemus Roomlaste kasvatusideaali mõjutasid kreeklased. Tarvis oli kasvatada Roomale truusid kodanikke, kes rahuajal saaksid ära elada oma põllust või käsitööst ja sõjaajal lööksid kaasa sõdurite rollis. Õpetusstiil oli väga praktiline: keskenduti oskustele ja teadmistele, mida oli tarvis igapäevaelus. Omandati põhioskused nagu kirjutamine ning arvutamine. Hariduse korraldus Roomas jagunesid koolid kolmeks erinevaks tüübiks:   Literaatorite koolid ehk algkoolid Literaatorite koolid keskendusid lugemisele, kirjutamisele ja arvutamisele, aga teadmisi anti ka põllumajanduse ja ravikunsti kohta. Lapsed said seal õppida asuda umbes seitsmeaastaselt. Klassiruumis oli tüüpiliselt laud ja pingid. Õpetaja andis oma ainet poodiumilt, kuid ta mitte ei seisnud, vaid üldjuhul istus seljaga toolil. Õpilastel laudu ei olnud: roomlaste meelest oli kirjutamine igas asendis mugav. Küsimustele vastuseid andes pidid õpilased püsti tõusma. Sageli toimus õppetöö